Kaks lihtsaimat akordi
Em- ja Am-akord sobivad kitarrimängu algõppesse, sest kumbki nõuab vaid kolme sõrme ning nende põhiasendid on hõlpsasti võrreldavad. Enne harjutamist häälesta kitarr, et keelte kõla järgi saaksid sõrmede paigutust täpsemalt kontrollida. Em-akord kitarril kõlab kõigi kuue keelega, Am-akordi puhul jäetakse kuues keel mängimata. Mõlema asendi puhul vajuta keelt freti lähedalt, mitte otse metallist freti pealt. Alusta aeglaselt ja kuula iga keelt eraldi, enne kui mängid akordi korraga.
Em ehk e-moll
Em-akordi asend vajab kaht sõrme: vajuta 5. ja 4. keelt 2. fretil vastavalt 2. ja 3. sõrmega. Seejärel mängi ühtlase liigutusega kõiki kuut keelt.
- Aseta 2. sõrm 5. keelele ja 3. sõrm 4. keelele; mõlemad vajutavad 2. freti juures ning sõrmeotsad jäävad püstiseks.
- Hoia sõrmi freti metallribale lähedal, kuid mitte selle peal; nii vajutavad keeled puhtalt ega nõua liigset jõudu.
- Jäta sõrmede vahele piisavalt ruumi, et need ei puutuks kõrvalkeeli. Lõdvesta peopesa ja ära suru kaela vastu.
- Enne kõigi keelte korraga mängimist tõmba iga keel eraldi läbi, alustades 6. keelest ja lõpetades 1. keelega.
- Kui keel kumiseb või jääb tummaks, kontrolli sõrme kokkupuudet kõrvalkeelega ning pöialt: liiga kõrgel pöial pingestab kätt.
Selge Em-i puhul kõlavad kõik kuus nooti ühtlaselt, ilma surina ja summutatud keeleta. Paranda vajaduse korral sõrme asendit ning kontrolli keeled uuesti ükshaaval.
Am ehk a-moll
Am-akordi sõrmede paigutus moodustab tiheda kolmnurga: 1. sõrm vajutab 2. keelt 1. fretil, 2. sõrm 4. keelt 2. fretil ja 3. sõrm 3. keelt 2. fretil. Vajuta iga keelt sõrmeotsaga ning hoia sõrmed kaarega, et need ei vajuks vastu kõrvalkeeli. Pöial toetub kitarri kaela tagaküljele ligikaudu keskele; liiga kõrgel üle serva ulatuv pöial võib randme pingesse viia ja sõrmede ulatust piirata.
Mängi Am-akordi alates 5. keelest allapoole ning jäta 6. keel välja. Kontrolli enne tervet akorditõmmet 5., 4., 3., 2. ja 1. keelt eraldi. Iga mängitav keel peab kõlama selgelt; kui mõni jääb tummaks või suriseb, liiguta vastavat sõrme veidi freti poole ja kontrolli, kas see puudutab naaberkeelt. Hoia käsi lõdvestununa ning korda aeglast tõmmet, kuni kõik viis keelt kõlavad puhtalt. Esimeste akordide harjutamisel aitab kõige rohkem rahulik tempo ja iga keele teadlik kuulamine.
Duurakordid E, A ja D
E-, A- ja D-duur annavad algajale kolm eri sõrmestusmustrit ning õpetavad jälgima, millised keeled peavad kõlama. Enne harjutamist häälesta kitarr, sest ka täpne sõrmede paigutamine ei päästa valesti häälestatud keelt. Vajuta keelt vahetult freti metallribast tahapoole, mitte selle peale, ning kasuta sõrmeotsa. Pärast iga akordi tõmba keeled ükshaaval läbi, et kontrollida, kas kõik vajalikud noodid kõlavad selgelt.
E-duur
E-akordi sõrmestus jaotub kahele fretile. Aseta nimetissõrm 3. keelele 1. fretil, keskmine sõrm 5. keelele 2. fretil ning sõrmusesõrm 4. keelele 2. fretil. Hoia sõrmeotsad kaardus, nii et need vajutavad keelt ega lama naaberkeelte peal. Sõrmede paigutamine kitarri keeltel muutub täpsemaks, kui pöial toetub kaela tagaküljele ja ranne jääb võimalikult vabaks.
E-duuri mängides löö kõiki kuut keelt, sealhulgas jämedaimat 6. keelt. Tõmba keeled aeglaselt läbi ja kuula, kas igaüks neist kõlab ühtlaselt; tuhmi või ragiseva heli korral liiguta vastavat sõrme veidi freti poole ning vajuta kindlamalt. Tüüpiline probleem on see, et 2. freti 5. või 4. keelel olev sõrm puudutab kõrvalkeelt ja summutab selle. Tõsta sõrm siis veidi kõrgemale ning kontrolli uuesti, et sõrmeots ei ulatuks järgmise keeleni. E-duur sobib hästi harjutuseks, sest sõrmed asuvad kahel fretil ja kõla saab kontrollida kõigi kuue keele kaudu.
A-duur
A-duuris vajuta 4., 3. ja 2. keel kõik 2. fretil. Algaja võib asetada nimetissõrme 4. keelele, keskmise sõrme 3. keelele ja sõrmusesõrme 2. keelele; sõrmede järjekord ei muuda akordi, kui kõik kolm keelt saavad puhta surve. Hoia sõrmed lähestikku, sest nende alla jääb vähe ruumi, kuid ära suru sõrmeotsi üksteise vastu. Iga sõrm peab seisma oma keele kohal ning olema piisavalt kaardus, et mitte summutada naaberkeelt.
A-akordi mängides alusta 5. keelest ja ära löö 6. keelt. Parem käsi võib teha lühikese allalöögi üle viie peenema keele; enne tugevamat rütmi harjutamist kontrolli iga keele kõla eraldi. Levinud raskus on kolme sõrme surumine liiga laiale alale, mistõttu mõni sõrm kaldub kõrvalkeele peale. Proovi paigutada sõrmed teineteise kõrvale ühel real ning hoia küüned piisavalt lühikesed, et sõrmeotsad saaksid keeli otse vajutada. Kui üks keel ei kõla, vabasta käsi hetkeks ja aseta kolm sõrme uuesti korraga.
D-duur
D-duuri jaoks vajuta 3. ja 1. keel 2. fretil ning 2. keel 3. fretil. Tüüpiliselt läheb nimetissõrm 3. keelele, sõrmusesõrm 2. keelele ja keskmine sõrm 1. keelele. Mängi ainult nelja peenemat keelt: jäta 6. ja 5. keel löögist välja ning alusta 4. keelest. Akordi kuju on väike, seega jälgi eriti, et sõrmeotsad ei puutuks kokku kõrvalkeeltega.
Allolev võrdlus näitab, milliste keelte pihta löök suunata ja millist viga iga sõrmestuse juures kõige sagedamini kontrollida.
| Akord | Sõrmestus | Löögiala | Tüüpiline probleem |
|---|---|---|---|
| E-duur | 3. keel 1. fretil; 5. ja 4. keel 2. fretil | Kõik kuus keelt | Sõrm summutab kõrvalkeele |
| A-duur | 4., 3. ja 2. keel 2. fretil | 5.–1. keel | Kolm lähestikku sõrme puudutavad naaberkeeli |
| D-duur | 3. ja 1. keel 2. fretil; 2. keel 3. fretil | 4.–1. keel | Löök ulatub kogemata 5. või 6. keeleni |
E-duuriga on sageli kõige lihtsam puhtalt alustada: sõrmed jaotuvad kahele fretil ning neid pole vaja suruda kolme kõrvuti asetseva keele kohale. Harjuta esmalt aeglast allalööki ja kontrolli, et kuus keelt kõlaksid eraldi; seejärel kasuta sama sõrmestust tavapärases rütmis.
C ja G ning esimesed vahetused
C- ja G-duur avavad ukse paljudele lauludele, kuid nende sõrmede sirutus võib alguses tunduda Emist või Amist keerulisem. Kitarri akordide õppimine edeneb kindlamalt, kui võtate korraga ette ühe sõrmestuse ja kontrollite iga keele kõla eraldi. Seejärel lisage akordide vahetamine kitarril lühikeste paarisharjutustena, ilma tempot taga ajamata. Puhas heli ja rahulik liikumine on alguses tähtsamad kui kiire mäng.
C-duur ja G-duur
C- ja G-duuris tuleb sõrmi paigutada laiemalt kui kahesõrmelistes algusakordides. Õppige kummagi asend selgeks aeglaselt ning kontrollige enne mängimist, et sõrmed ei puudutaks naaberkeeli.
- C-duuris asetage nimetissõrm 1. freti juures 2. keelele, keskmine sõrm 2. freti juures 4. keelele ja sõrmusesõrm 3. freti juures 5. keelele.
- C-akordi mängides alustage 5. keelest ning liikuge järjest läbi 4., 3., 2. ja 1. keele; 6. keelt ärge kaasa lööge.
- Hoidke C-asendis sõrmeotsi fretilähedaselt ja painutage sõrmi nii, et 3., 2. ja 1. keel jääksid avatult helisema.
- G-duuri kolme sõrmega variandis pange keskmine sõrm 6. keele 3. freti, nimetissõrm 5. keele 2. freti ja sõrmusesõrm 1. keele 3. freti.
- Nelja sõrmega G-asendis jäävad 6. ja 5. keele sõrmed samaks; sõrmusesõrm läheb 2. keele 3. fretile ning väike sõrm 1. keele 3. fretile.
- Mõlemad G-sõrmestused sobivad: valige algul käele mugavam, sest suurem sirutus ja mitme sõrme täpne paigutamine nõuavad harjumist.
Enne täit lööki tõmmake keeled ükshaaval läbi ja kuulake, kas iga noot kõlab puhtalt. Kui mõni keel jääb summutatuks, korrigeerige sõrme asukohta, mitte ärge suurendage kohe löögijõudu.
Vahetused paaris
Harjutage akordivahetusi aeglases tempos: moodustage esimene akord, kontrollige keeli eraldi ja liikuge alles siis järgmisse asendisse. Alustage kümneminutilise igapäevase kitarriharjutuse kavaga ning kasutage esimesel nädalal järgmist jaotust.
- 1. päev: harjutage Em–Am vahetust viis minutit; moodustage Em, kontrollige kõla, vahetage Am-ile ja korrake ilma kiirustamata.
- 2. päev: korrake Em–Am paari ning hoidke iga asendit ühe aeglase löögi vältel; parandage sõrmede asukohta enne järgmist vahetust.
- 3. päev: õppige A–D vahetust, mängides mõlemad asendid kordamööda läbi ja kuulates, kas kõik vajalikud keeled kõlavad puhtalt.
- 4. päev: korrake A–D paari; püüdke tõsta sõrmed korraga järgmisse asendisse, kuid ärge ohverdage täpsust liikumiskiirusele.
- 5. päev: alustage E–A vahetust; moodustage E, kontrollige heli, vahetage A-ks ning tehke harjutust rahulikus tempos.
- 6. päev: harjutage G–C vahetust, vaadates enne liikumist, millised sõrmed saavad jääda lähimasse asendisse ja millised peavad nihkuma.
7. päeval korrake kõiki nelja paari lühikeste lõikudena. Kiirendage alles siis, kui akordid kõlavad puhtalt järjestikustel vahetustel; nii kujuneb rütm kindlamaks ega kinnistu valede sõrmeasenditega.
Küsimused esimeste akordide kohta
Esimesed akordid kitarril võivad alguses tunduda kohmakad, sest sõrmed peavad leidma uued asendid. Kitarri akordide õppimisel aitab tähelepanelik kuulamine märgata, kas iga vajalik keel kõlab selgelt. Samuti tasub jälgida, kuidas käsi liigub ühelt kujult teisele. Järgmised vastused aitavad harjutamist eesmärgipärasemalt korraldada.
Millised akordid tuleks esimesena selgeks õppida?
Levinud esimene komplekt on Em, Am, E, A ja D. Nende kujude õppimisel harjutate sõrmede paigutamist kitarri keeltel, vajutuse täpsust ja seda, kuidas parem käsi tabab ainult mängitavaid keeli. Harjutage üht akordi korraga ning kuulake iga heli, enne kui lisate järgmise kuju. Puhas kõla ja keelte kontroll on olulisemad kui uute akordide kiire lisamine: kindel algus muudab hilisemad vahetused lihtsamaks. Kui mõni keel jääb ebaselgeks, parandage esmalt sõrmede asendit, mitte ärge kiirustage edasi.
Kui kaua harjutada ühte akordi?
Harjutage akordi seni, kuni sõrmed leiavad asendi pingutuseta ja mängitavad keeled kõlavad selgelt. Alustuseks sobivad 3–5-minutilised keskendunud harjutuslõigud, mille järel tehke lühike paus ja kontrollige, kas käsi püsib lõdvestununa. Aeglastes akordivahetustes liigutage sõrmi korraga ühest kujust teise ning peatuge, kui asend muutub ebatäpseks. Kiirus ei ole eesmärk: korrake liikumist rahulikult, kuni käsi leiab sihtasendi ilma pikema otsimiseta. Seejärel võib tempot veidi tõsta, säilitades selge kõla.
Miks mõni keel ei kõla?
Summutatud keel tähendab tavaliselt, et mõni sõrm toetub sellele või vajutav sõrm asub fretist liiga kaugel. Asetage sõrmeots keelele ning vajutage metallist fretivaheseina lähedale, kuid mitte selle peale. Kui sõrm puudutab kõrvalkeelt, kõverdage sõrme rohkem või nihutage kätt veidi, et sõrmed seisaksid püstisemalt. Kontrollige seejärel akordis ettenähtud keeli ükshaaval, tõmmates igaüht eraldi ja kuulates, milline heli kaob. Kõige praktilisem on muuta korraga üht sõrmeasendit ja kontroll uuesti teha.