Päevane harjutusplaan
Selge kitarri harjutusplaan aitab jagada aja tehnika, akordide ja muusika vahel. Iga harjutuskorra alguses vali üks konkreetne oskus, näiteks kahe akordi sujuv vahetus või pala kindel lõik. Pane kirja, mida täna harjutad ja mis õnnestus, et järgmine kord oleks lihtne jätkata. Lühike regulaarne kitarriharjutus loob nädalasse mitu keskendumishetke, mitte ühe pika ja raskesti korratava sessiooni.
15 minutit päevas
15 minuti sisse mahub kolm põhiosa ja lühike kordamine: soojendus 3 minutit, akordivahetused 5 minutit, lugu või pala 5 minutit ning eelneva kiire ülevaatus 2 minutit. Kui sõrmed vajavad rahulikumat algust, pikenda soojendust 5 minutini ja võta need kaks lisaminutit palaosast.
| Kestus | Soojendus | Akordivahetused | Lugu või pala | Kordamine |
|---|---|---|---|---|
| 10 minutit | 2 minutit | 3 minutit | 4 minutit | 1 minut |
| 20 minutit | 4 minutit | 6 minutit | 8 minutit | 2 minutit |
| 45 minutit | 5 minutit | 12 minutit | 20 minutit | 8 minutit |
Kümneminutilisel päeval keskendu ühele akordivahetusele ja ühele lühikesele palalõigule; ära püüa kõike korraga läbi mängida. Kahekümne minuti korral saad sama vahetust eri sõrmestustega proovida ning palast mitu lõiku järjestada. 45-minutiline aeg sobib pikemaks süvenemiseks: jaga pala osadeks ja kasuta kordamisel aega varem õpitud lõigu meenutamiseks.
Igapäevane kitarriharjutus annab võimaluse oskusega sageli uuesti kokku puutuda ning märgata, milline võte vajab järgmisel korral tähelepanu. Üks pikk nädalane kord jätab harjutuspäevade vahele pikema pausi ja kõik parandused kuhjuvad ühe sessiooni sisse. Kui mõnel päeval jääb aega vaid kümme minutit, aitab ka see hoida rutiini ning jätkata järgmisel korral samast konkreetsest eesmärgist.
Soojendus ja tehnika
Soojendus kestab mõne minuti ning käib aeglases tempos, et käed saaksid enne kiiremat või keerukamat mängu liigutustega kohaneda. Tee harjutusi väikese helitugevusega ja jälgi, et iga noot kõlaks selgelt.
- Liiguta sõrmi ükshaaval lahti ja kokku, seejärel puuduta pöidlaga järjest nimetissõrme, keskmist sõrme, sõrmusesõrme ja väikest sõrme.
- Mängi avatud keeli järjest jämedamast peenemani ja tagasi, kasutades parema käe nimetis- ja keskmist sõrme vaheldumisi.
- Vajuta vasaku käega ühel keelel järjest esimest, teist, kolmandat ja neljandat astet; mängi noodid aeglaselt ning tõsta sõrm pärast heli vabaks.
- Harjuta kahel järjestikusel keelel sama sõrmejärjestust, et käsi liiguks üle keelte kontrollitult ja iga noot jääks kuuldavaks.
- Vaheta aeglaselt kahe tuttava akordi vahel, näiteks C-duuri ja G-duuri vahel, ning aseta sõrmed enne järgmist tõmmet korraga paika.
- Tõmba kordamööda üksikuid keeli pöidlaga ja nimetissõrmega, hoides liigutuse lühikese ning vältides liigset jõudu sõrmeotstes.
Need lihtsad kitarri sõrmeharjutused valmistavad ette nii vasaku käe sõrmede täpse asetuse kui ka parema käe ühtlase liikumise. Kui heli jääb tuhmiks või sõrm maandub valele keelele, aeglusta liigutust ja korda seda paar korda puhtalt, mitte kiiremini. Soojenduse eesmärk on alustada pingevabalt ning minna põhiharjutuse juurde alles siis, kui käeliigutused on kontrollitud.
Lugu ja kordamine
Ära alusta uut pala tingimata esimesest taktist ega mängi kogu lugu iga kord läbi. Jaga see lühikesteks, näiteks kahe- või neljataktilisteks lõikudeks, ning märgi üles koht, kus akordivahetus, rütm või meloodia kipub katkema. Nii saad harjutada üht konkreetset üleminekut, mitte korrata terve loo osi, mis juba sujuvad.
Mängi keeruline lõik kõigepealt eraldi ja aeglaselt, kuni sõrmede asetus ning nootide järjekord on kindlad. Seejärel korda sama lõiku mitu korda järjest ning lisa enne ja pärast üks takt, et harjutatud koht sobituks muusikalise tervikuga. Kui lõik püsib koos, mängi see algusest lõpuni läbi ilma vahepeal peatumata; see näitab, kas üleminek toimib ka tavapärases voolus.
Harjutuskorra lõpus võta lühidalt ette üks varem õpitud akordivahetus, rütmimuster või palaosa. Püüa see kõigepealt mälust mängida ja vaata alles seejärel märkmetest, kas mõni sõrmestus või rütm vajab täpsustamist. Selline meenutamine seob uue materjali juba tuttava oskusega ning aitab järgmisel korral kohe sobiva lõigu juurde naasta.
Metronoom ja aeglane tempo
Metronoom aitab kitarri harjutamise algusest peale ühtlast rütmi kujundada, sest iga löök saab kindla ajastuse. Selle abil saab kuulda, kas noodid ja akordivahetused püsivad valitud taktimõõdus või kipub mäng kiirenema. Aeglane tempo annab piisavalt aega sõrmede liigutuste ja rütmi jälgimiseks. Kui mäng muutub kindlamaks, saab kiirust tõsta väikeste sammudega ja oma edenemist üles märkida.
Kuidas metronoomi kasutada
Metronoom annab ühtlaseid lööke, mille järgi saad harjutuse rütmi seada. Algajale sobib sageli alustamiseks tempo 50–60 lööki minutis; vali selline kiirus, mille juures jõuad iga noodi või akordi puhtalt mängida.
- Vali algtempo, näiteks 50 lööki minutis, ja arvesta, mitu nooti või akordi pead ühe takti jooksul mängima.
- Kuula enne mängimist mõne sekundi jooksul lööke ning loe nendega kaasa, näiteks nelja peale taktis neli ühtlast lööki.
- Mängi iga noot või akord ühe löögi ajal; hoia heli löögist löögini ühtlasena ega kiirusta järgmise liigutusega.
- Kui harjutus sisaldab kaheksandiknoote, mängi kaks nooti iga löögi kohta ja loe vahele jäävad noodid ühtlaselt kaasa.
- Hinda pärast lühikest lõiku, kas mängid metronoomiga koos või jõuad klõpsust ette või jääd sellest maha.
Kui rütm läheb paigast, peatu takti lõpus ja alusta samast kohast uuesti, mitte ära püüa kiirustades lööke järele võtta. Akordivahetuste puhul jälgi, et uus akord kõlaks täpselt õigel löögil, mitte veidi enne seda.
Tempo tõstmine
Alusta tempost, millest kiiremini mängides tekivad vead. See võib olla 50 lööki minutis või mõne harjutuse puhul veel aeglasem; tähtis on, et kõik noodid kõlaksid selgelt ja liigutused püsiksid kontrolli all. Kui alustad liiga kiiresti, jäävad ebatäpsed sõrmevahetused ja rütmivead kordustes kergesti püsima.
Mängi sama lõiku valitud tempoga mitu korda järjest. Enne kiiruse tõstmist peaksid suutma teha vähemalt kolm kuni viis puhast kordust, kus nootide kõla, rütm ja akordivahetused püsivad ühtlasena. Kui mõnes korduses tekib viga, jätka samal kiirusel, kuni lõik õnnestub uuesti puhtalt.
Seejärel tõsta metronoomi kiirust väikese, umbes 4–5 löögi suuruse sammu võrra minutis. Näiteks liigu 60 löögilt 64 või 65 löögile minutis, mitte kohe 70-ni. Korda uuel tempol sama kontrolli: kui mitu puhast läbimängu ei õnnestu, naase eelmise kiiruse juurde ja kinnista liigutused seal.
Märgi harjutusvihikusse kuupäev, harjutuse nimetus, alustamise tempo ning kiireim tempo, mille juures said teha mitu puhast kordust. Näiteks kirjuta „akordivahetused, 60–65 lööki minutis, 4 puhast kordust“. Nii näed, kas edenemine tuleb kiiruse kasvust või sellest, et sama tempo püsib järjest kindlamalt.
Tüüpilised vead ja motivatsioon
Kitarri harjutades võib arengut pidurdada märkamatult kogunev pinge või harjumus mängida ainult juba tuttavaid lõike. Kitarri harjutamine muutub tõhusamaks, kui jälgite nii käte enesetunnet kui ka seda, milliste oskustega tegelete. Väikeste eesmärkide seadmine aitab märgata edasiminekut ka siis, kui terve loo mängimine veel ei õnnestu. Kui mõni tehniline takistus püsib, võib õpetaja aidata selle põhjuse üles leida.
Rüht ja pinge
Õla pingesse tõmbamine juhtub sageli siis, kui püüate kitarri kaela liiga tugevalt kinni hoida või vaatate vasakut kätt pikalt alla. Kontrollige iga paari takti järel, kas õlad on kõrvadest eemal ja küünarnukk saab vabalt liikuda. Kui õlg kerkib, peatage mäng, laske käsi hetkeks lõdvaks ning alustage järgmist fraasi väiksema jõuga. Peegel aitab märgata ka seda, kui ülakeha vajub pilli kohale.
Algajal võib pöial liikuda üle kaela, eriti kui käsi väsib või tahate bassikeelt pöidlaga summutada. See võte sobib mõnes olukorras, kuid avatud akordide ja sõrmeharjutuste ajal võib pöidla kaela taha asetamine anda sõrmedele rohkem ruumi. Hoidke pöialt vastas sõrmede piirkonnale, mitte ärge suruge kaelast kinni; randme asend jäägu mugavaks. Kui pöial ulatub üle kaela ja õlg tõmbub samal ajal pingesse, muutke käe asendit enne jätkamist.
Liiga tugev vajutus ei muuda nooti puhtamaks, vaid väsitab sõrmi. Vajutage keelt vahetult krihvi taga: seal kõlab noot selgelt väiksema jõuga kui krihvidevahelise ala keskel. Katsetage ühe noodiga, vähendades survet tasapisi, kuni heli hakkab ragisema, ja lisage seejärel vaid vajalik surve. Sõrmeotste hellus võib esimestel nädalatel olla tavaline, kuid terav randme- või käsivarrevalu ei ole tavaline harjutusvaevus.
Kui käsi või ranne hakkab valutama, lõpetage mängimine ja puhake; ärge proovige valu läbi mängida. Püsiva valu korral pöörduge arsti poole. Iga kord enne alustamist kontrollige õlgu, pöidla asendit ja seda, kas vajutate keelt ainult puhta heli saamiseks vajalikul määral.
Platoo ja vaheaeg
Kui areng näib seisvat, ärge mõõtke edu ainult terve loo läbimängimise järgi. Jagage keeruline koht ühe- või kahetaktilisteks osadeks ning valige korraga üks tähelepanek, näiteks puhas akordivahetus või ühtlane sõrmede järjestus. Need võtted aitavad muuta kitarriharjutuse eesmärgid nähtavaks ja annavad põhjuse jätkata ka siis, kui tulemus ei parane iga päev.
- Seadke väike siht, näiteks mängida kahe takti akordivahetus kolm korda järjest puhtalt; märkige õnnestumised üles, et areng oleks nädala lõpus võrreldav.
- Naaske loo kõige raskema koha juurde ja harjutage ainult seda lõiku, kuni sõrmede liikumine muutub kindlamaks; seejärel ühendage see naabertaktidega.
- Mängige koos sõbra või väikese seltskonnaga lihtsat lugu; teistega mängimine aitab kuulata tervikut ja annab harjutamisele konkreetse ühise eesmärgi.
- Salvestage telefoniga sama fraas kord nädalas ning võrrelge nootide puhtust ja rütmi; kuulamisel märkate muutusi, mida mängimise ajal ei taju.
- Kui tähelepanu hajub või käsi väsib, tehke mängimisest paus ja naaske hiljem; puhkepaus aitab vältida sihitut kordamist.
Ärge veetke kogu harjutusaega tuttavatel osadel: need annavad küll kindlust, kuid jätavad keerulise koha muutmata. Vaheldage meeldivat kordamist ühe väikese väljakutsega ning jälgige, kas valitud lõik muutub nädalaga sujuvamaks.
Õpetajalt tasub tehnikaküsimuses abi küsida, kui te pole kindel, millise sõrmega nooti võtta või kuidas käe asendit muuta. Kui sama takistus püsib ka pärast lõigu eraldi harjutamist, saab õpetaja vaadata teie mängu ja pakkuda konkreetse paranduse.
Küsimused kitarri harjutamise kohta
Kitarriharjutuse sobiv kestus ja tööviis sõltuvad harjutaja eesmärgist, oskustasemest ning päevakavast.
Mitu minutit päevas tuleks harjutada?
Tüüpiline soovitus on harjutada 15–30 minutit päevas. Sobiv kestus sõltub päevakavast, keskendumisest ja oskustasemest: algaja võib alustada 15 minutiga, samal ajal kui rohkem mängukogemust saanud õppija võib harjutada pool tundi, kui tähelepanu püsib. Tihedal päeval vali lühem harjutuskord, mitte täielik vahelejätmine, ning hoia kitarriharjutuse rutiin teostatavana. Korrapärane harjutamine aitab liigutusi kinnistada sagedamini kui üks pikk harjutuskord nädalavahetusel. Oluline on lõpetada keskendunult, mitte lihtsalt minuteid täis teha.
Kas metronoom on algajale vajalik?
Metronoom ei ole kohustuslik, kuid aitab algusest peale ühtlast rütmi kujundada. Vali tempo, kus saad akordi või lihtsat meloodiat pingevabalt ja puhtalt mängida; algajale võib sobida näiteks 50–60 lööki minutis. Sea metronoom nii, et iga klõps vastaks ühele löögile, ning mängi noot või akord täpselt klõpsuga. Kui kaod rütmist, aeglusta tempot, kuni löögid ja mäng püsivad koos. Nii saad rütmitaju arendada ka lihtsa harjutusmaterjaliga.
Mida teha, kui areng seiskub?
Arenguseisaku korral jaga harjutus väiksemateks osadeks ja sõnasta üks konkreetne eesmärk, näiteks mängida kahe akordi vahel puhas üleminek neljal järjestikusel katsel. Korda just seda lõiku, mitte tervet lugu algusest peale, ning salvesta telefoniga 30–60 sekundit mängu. Kuulates märkad sageli ebaühtlast rütmi või ebaselget nooti, mida mängimise ajal ei pruugi tähele panna. Kui tehniline probleem püsib, küsi õpetajalt tagasisidet sõrmede asendi ja liigutuse kohta. Käe või randme valu korral peata harjutamine ja puhka; püsiva valu korral pöördu arsti poole.