Standardvirve
Kitarri standardhäälestus annab kuuekeelsele pillile ühise lähtepunkti, mille järgi sobivad kokku avatud keeled ja tavapärased akordikujud. Seda kasutatakse laialdaselt nii akustilistel kui ka elektrikitarridel. Häälestusmärge kirjeldab iga keele sihtnooti, mitte häälestusvõtme pööramise suunda. Alusta keelte järjestuse tundmisest ning sea iga keel oma sihtkõrgusele väikeste ja kontrollitud võtme liigutustega.
Keelte noodid
Kitarri standardhäälestuses kirjeldatakse keeli jämedamast peenemani; tavapärane võrdlusheli on A4 = 440 Hz.
- Kuues, kõige jämedam keel häälestub noodile E2; selle sagedus on ligikaudu 82,4 Hz ning see kõlab kuue keele seas kõige madalamas registris.
- Viies keel on A2 sagedusega 110 Hz. Selle noodi tähis kordub võrdlushelis A4, kuid A2 kõlab sellest kaks oktaavi madalamalt.
- Neljas keel häälestub noodile D3, mille sagedus on ligikaudu 146,8 Hz; see jääb helikõrguselt viienda ja kolmanda keele vahele.
- Kolmanda keele noot on G3 sagedusega 196 Hz. See asub D3-st kõrgemal ja B3-st madalamal, moodustades standardjärjestuse keskosa.
- Teine keel häälestub noodile B3, mille sagedus on ligikaudu 246,9 Hz; see on esimese keele E4-st puhas kvart madalam.
- Esimene, kõige peenem keel on E4 sagedusega ligikaudu 329,6 Hz. Selle nooditäht on sama mis kuuendal keelel, kuid kaks oktaavi kõrgem.
Need sagedused lähtuvad võrdse tempereeringu häälestusest ning on ümardatud kümnendkohani, kus see aitab noote eristada.
Kuidas keeled pöörata
Häälestusvõtme pööramine muudab keele pinget ja seega ka helikõrgust: pingutamine tõstab nooti, lõdvendamine langetab seda. Kui keel kõlab soovitud noodist madalamalt, keera võtit pingutamise suunas; kõrgema noodi korral lõdvenda keelt. Võtme pööramise suund sõltub kitarri peatoe ehitusest ja sellest, kummal pool asub vastav võti, seega ära lähtu universaalsest päripäeva- või vastupäevareeglist. Tee väike pööre ja jälgi, kas heli tõuseb või langeb.
Häälesta keel sihtnoodini altpoolt ehk tõsta helikõrgust järk-järgult. Kui noot läheb sihist kõrgemale, lõdvenda keelt piisavalt, et liikuda sihtnoodist allapoole, ja pinguta siis uuesti väikeste sammudega. Nii jõuab keel lõppkõrgusele pingutamise suunas ning võtme ja keele pinge püsib ühtlasem. Umbes kaheksandikpöörded annavad lõpphäälestusel parema kontrolli kui suured võtmekeeramised.
Häälestamine tuuneriga
Tuuner aitab võrrelda keele tegelikku helikõrgust valitud noodiga ning näitab, kas heli on sihist madalam või kõrgem. Kitarri häälestamine tuuneriga sobib eriti siis, kui soovite kiiret ja korduvat tulemust. Klipptuuner tajub pilli võnkumist, telefoni rakendus aga kuulab heli mikrofoniga. Kõrva järgi häälestamiseks on vaja teadaolevat võrdlusheli ja tähelepanelikku kuulamist. Plõksutage igal juhul üht keelt korraga; kui heli läheb sihist kõrgemale, lõdvendage keelt ning häälestage uuesti madalamalt noodini.
Klipptuuner
Klipptuuner kinnitub tavaliselt kitarri peatoe servale. Seadme andur loeb peatoe kaudu keele võnkumist, mitte üksnes õhus levivat heli. Seetõttu toimib klipptuuner ka prooviruumis või laval, kus teised pillid ja vestlus võivad mikrofoni segada. Elektrooniline kitarrituuner näitab ekraanil tuvastatud nooti ning sageli ka seda, kas helikõrgus jääb sihist madalamale või kõrgemale.
Kinnitage klamber peatoe külge nii, et see püsiks kindlalt ega puutuks vastu liikuvat keeleosa. Lülitage seade sisse ja kontrollige, et see oleks kitarri jaoks sobivas režiimis; kromaatiline režiim tunneb ära eri helikõrgused, kuid õige sihtnoot tuleb siiski valida või tuvastada. Kui pillil on mitu häälestusrežiimi, veenduge, et ekraan ei näitaks näiteks teise pilli häälestust.
Plõksutage üks keel korraga ja laske noodil selgelt kõlada. Jälgige ekraani seni, kuni näit püsib keskjoonel või annab märku, et helikõrgus on paigas. Kui näit liigub kiiresti, oodake keele helil veidi vaibuda ning proovige uuesti, mitte ärge plõksutage samal ajal teisi keeli. Kuue keele puhul korrake sama kontrolli iga keelega eraldi. Klipptuuner on praktiline valik mürarikkasse keskkonda või siis, kui häälestamist tuleb teha kiiresti ja võrdlusheli pole käepärast.
Telefoni rakendus
Telefoni häälestusrakendus kasutab mikrofoni kaudu tuvastatud heli, mistõttu mõjutavad tulemust ruumis kõlav muusika, kõne ja teiste keelte helin. Valige võimalikult vaikne koht ning asetage telefon kitarri lähedale, näiteks umbes 20–40 sentimeetri kaugusele. Ärge katke mikrofoni käega ega suunake seda otse valju kõlari poole; rakendus vajab selget keeleheli, et näit ei hüpleks.
Avage rakendus ja valige kitarri või kromaatilise häälestuse režiim, kui valik on olemas. Plõksutage üht keelt eraldi, seejärel oodake, kuni telefon kuvab tuvastatud noodi ja helikõrguse suuna. Rakenduse osuti või värvimärguanne näitab tavaliselt, kas heli jääb sihist madalamaks, on lähedal või ületab sihi. Väikesed kõikumised on tavalised, kui keel heliseb väga valjusti või ruumis kostab taustaheli.
Tehke vajaduse korral väike keerd häälestusnupuga ja plõksutage sama keelt uuesti, et kontrollida muutust. Kui ekraan ei püsi ühe näidu juures, peatage muu heli, liigutage telefon lähemale või valige teine vaiksem ruum. Mikrofoniga rakendus sobib hästi kodus harjutamiseks, kui klipptuunerit pole käepärast; mürarikkas kohas on selle näit vähem usaldusväärne.
Kõrva järgi
Kitarri häälestamine kõrva järgi põhineb keele võrdlemisel teadaoleva võrdlusheliga. Selleks võib kasutada häälestatud klaverit, teist juba häälestatud instrumenti või kindla helikõrgusega salvestist. Võrdlusheli peab olema piisavalt selge ja püsiv: kui allikas ise on häälest ära või ruumis kostab mitu heli korraga, pole võrdlus kindel. Võimaluse korral kasutage heliallikat, mille helikõrgust saate vajaduse korral uuesti kontrollida.
Kuulake võrdlusheli ja kitarri keelt vaheldumisi. Kui mängite neid järjest, hinnake, kas helid langevad kokku; kui kõrv suudab eristada kahte veidi erinevat kõrgust, muutub erinevus selgemaks, kui noodid kõlavad lähestikku. Mõnele kuulajale aitab aeglaselt korduv plõksumine, sest helikõrguste erinevus on siis lihtsamini tajutav kui pika heli puhul. Hoidke võrdlusheli ja kitarri tugevus võimalikult sarnane ning vähendage ümbritsevat müra.
| Meetod | Mürataluvus | Vajalik võrdlusheli | Sobiv kasutusolukord |
|---|---|---|---|
| Klipptuuner | Kõrge: loeb peatoe võnkumist | Väline heli pole vajalik | Prooviruum või lava |
| Telefoni rakendus | Madal kuni keskmine: mikrofon kuuleb taustaheli | Väline võrdlusheli pole vajalik | Vaikne tuba ja telefon käepärast |
| Kõrva järgi | Keskmine: selge heli on vajalik | Teadaolev heli, näiteks A4 = 440 Hz | Kui tuunerit pole ja sobiv heli on olemas |
Ilma stabiilse võrdlushelita võib kõrv küll märgata, et keeled erinevad üksteisest, kuid see ei kinnita üksi, kas kogu pill on õige helikõrgusega. Algajale on klipptuuner tavaliselt kindlaim valik mürarikkas ruumis, telefoni rakendus sobib vaikseks koduseks harjutamiseks ning kõrva järgi võrdlemine on kasulik siis, kui olemas on usaldusväärne võrdlusheli.
Viienda krambi meetod
Viienda krambi meetod aitab kitarri häälestada kõrvaga, kui käepärast pole elektroonilist tuunerit. Selle aluseks on kõrvuti keelte helide võrdlemine: ühe keelele vajutatud noot peab kattuma järgmise keele lahtise noodiga. Kuuekeelse kitarri puhul liigute madalamatelt keeltelt kõrgemate poole, kuid ühe keelepaari juures muutub vajutatav krambi asukoht. Võrdlust tasub teha kordamööda ja rahulikult, sest väikegi helikõrguse erinevus võib muuta akordi kõla. Meetod töötab kõige paremini siis, kui kuulate iga paari eraldi ja kontrollite häälestuse lõpus keeli uuesti.
Samm-sammult
Alustage kuuendast keelest ja liikuge järjest esimese keeleni. Tõmmake võrreldavad noodid kordamööda kõlama ning kuulake, kas need sulanduvad samaks helikõrguseks.
- Vajutage kuuendat keelt viiendal krambil: see annab A-noodi. Võrrelge seda viienda keele lahtise A-noodiga, kuulates noote vaheldumisi.
- Vajutage viiendat keelt viiendal krambil, et saada D-noot. Võrrelge kõla neljanda keele lahtise D-noodiga ja korrigeerige, kuni need kattuvad.
- Vajutage neljandat keelt viiendal krambil: tulemuseks on G-noot. Võrrelge seda kolmanda keele lahtise G-noodiga ning kuulake mõlemat mitu korda.
- Kolmanda ja teise keele ühendamiseks vajutage kolmandal keelel neljandat krambi. Võrrelge saadud B-nooti teise keele lahtise B-noodiga.
- Vajutage teist keelt viiendal krambil, et saada E-noot. Võrrelge seda esimese keele lahtise E-noodiga, kuni helid kõlavad samal kõrgusel.
- Kui noodid on peaaegu samad, kuulake neid järjest mitu korda. Väike võnkumine või hõljumine nende kõlas näitab, et helikõrgused pole veel täpselt võrdsed.
- Pärast kõigi paaride võrdlemist alustage uuesti kuuendast keelest. Kontrollige iga paari samas järjekorras, sest ühe keele häälestamine võib mõjutada varasemaid võrdlusi.
Kuulake nootide algust ja kestvat kõla, mitte ainult esimest helihetke. Täpse kokkulangevuse korral ei tundu üks noot teisest kõrgem ega madalam ning paar kõlab ühtlaselt.
Erand kolmanda ja teise keele vahel
Kolmanda ehk G-keele ja teise ehk B-keele vahel ei kasutata viienda krambi reeglit. Vajutage kolmandal keelel neljandat krambi: saadud noot on B ning peab kõlama samal kõrgusel kui teise keele lahtine B-noot.
See on ainus erand järjestikuste keelte tavapärases võrdluses. Kuuenda ja viienda, viienda ja neljanda ning neljanda ja kolmanda keele paari puhul vajutate alumisel keelel viiendat krambi; G- ja B-keele vahel vajutate neljandat. Pärast seda jätkub tavaline võrdlus: teise keele viies krambi annab E-noodi, mida võrreldakse esimese keele lahtise E-noodiga. Kui kasutate G- ja B-keele paaris ekslikult viiendat krambi, ei ühti vajutatud noot teise keele lahtise noodiga.
Miks kitarr läheb viltu
Kui kitarr läheb pärast häälestamist kiiresti viltu, ei pruugi põhjus olla häälestamises endas. Sageli muutub keelte pinge, puidu mõõtmed või mõne ühenduskoha hõõrdumine. Kõigepealt tasub tähele panna, millal helikõrgus muutub: kohe pärast keelte vahetamist, ruumi vahetades või ka stabiilsetes oludes. See aitab leida põhjuse ja valida sobiva lahenduse ilma keeli või pilli asjatult pingutamata.
Uued keeled
Uued keeled võivad alguses kiiresti häälestusest välja minna, sest pinge all kohanduvad keel ja selle mähised ning keel võib sadula ja sadulapilu juures paika vajuda. Stabiliseerumine võtab tavaliselt mitu päeva; selle aja jooksul võib helikõrgus pärast mängimist või isegi mõne tunni möödudes muutuda.
Häälesta pill enne mängimist ning kontrolli keeli uuesti mängukorra ajal ja järel. Esimestel päevadel võib järelhäälestamist vaja minna sagedamini kui tavaliselt. See on normaalne kohanemine, mitte tingimata märk sellest, et keeled on vigased.
Protsessi saab toetada ettevaatliku venitamisega: häälesta keeled, tõsta iga keelt sõrmedega õrnalt veidi sõrmlauast eemale ja kontrolli seejärel helikõrgust uuesti. Tee seda mõõduka jõuga, mitte järsu sikutamisega. Kui keel vajub pärast mitut päeva ja korduvat järelhäälestamist endiselt silmanähtavalt, kontrolli ka selle kinnitust häälestusvõtme juures ning sadulapilu liikumist.
Temperatuur ja niiskus
Temperatuuri ja õhuniiskuse järsk muutus võib kitarri helikõrgust nihutada ka siis, kui keeled ja häälestusvõtmed on korras. Puidust kere ja kael reageerivad niiskusele mõõtmete muutumisega, mistõttu võib muutuda ka kaela kuju ja keelte pinge.
- Kui tood külma kitarri sooja ruumi, lase sellel enne mängimist suletud kohvris või kotis kohaneda; suur temperatuurihüpe võib keelte helikõrgust muuta.
- Kuiva õhuga ruumis võib puit niiskust kaotada ja kaela kuju muutuda; mõõda õhuniiskust hügromeetriga ning hoia seda võimalusel umbes 45–55 protsendi juures.
- Liigniiskes ruumis võib puit niiskust juurde võtta, mis muudab kaela ja keelte asendit; õhuta ruumi ning kontrolli niiskust hügromeetriga.
- Kui häälestusvõti liigub kaela pööramata või selle kinnitus loksub, kontrolli kruvi ja kinnitusrõngast ning pinguta neid sobiva tööriistaga ettevaatlikult.
- Kui keel libiseb häälestusvõtme juures, võib see olla halvasti kinnitatud või keritud; paigalda keel uuesti nii, et keerud jäävad korrastatult üksteise kõrvale.
- Kui häälestamisel kostab sadulapilu juurest klõps või helikõrgus hüppab, võib keel pilus kinni kiiluda; lase sadulapilu üle vaadata või kasuta sobivat sadulamääret.
Kontrolli enne parandamist, kas probleem kordub samas olukorras: näiteks pärast ruumi vahetamist või ühe kindla keele häälestamisel. Nii eristad keskkonnast tingitud muutuse lahtisest kinnitusest või keele takerdumisest.
Kui võti loksub ka pärast mõõdukat kinnitamist või keel jääb sadulapilus kinni, ära keera kruvi jõuga ega viili pilu ise. Pilli parandaja saab hinnata, kas vaja on kinnitust reguleerida või sadulapilu korrigeerida.