Keelte tüübid
Kitarri keeled erinevad materjali, ehituse ja selle poolest, millisele pillile need on mõeldud. Klassikalise kitarri nailonkeeled tunduvad sõrmede all pehmemad, teraskeeled annavad akustilisel kitarril teistsuguse kõla ning elektrikitarri komplektid on tavaliselt kergemad. Keeletüübi valikul tuleb lähtuda eelkõige instrumendist, sest nailon- ja teraskeeled ei ole omavahel asendatavad. Allpool on kõrvutatud nende ehitust, kõla ja tunnet mängimisel.
Nailonkeeled
Nailonkeeled on mõeldud klassikalisele kitarrile. Nende kolm kõrgemat keelt on tavaliselt ühtlase nailonmonokiuga, kolm bassikeelt aga koosnevad nailonkiust südamikust ja selle ümber keritud metallmähisest, enamasti hõbetatud vasest. Selline ehitus annab madalamatele keeltele vajaliku massi, jättes komplekti kõrgemad keeled lihtsa ehitusega.
Sõrmede all tunduvad nailonkeeled teraskeeltest pehmemad ning algajal on neid sageli mugavam vajutada. Nailoni järelandvam tunne sobib hästi klassikalise sõrmitsemistehnikaga, kus pöial mängib bassikeeltel ja teised sõrmed kõrgematel keeltel. Kõla on üldiselt ümar ja soe: bassikeelte metallmähis aitab madalaid noote esile tuua, nailonist kõrgkeeled kõlavad mahedamalt kui terasest keeled.
Nailonkeelte komplektid võivad erineda pinge poolest, näiteks märgistatakse neid madala, tavalise või kõrge pingega. See mõjutab sõrmede all tuntavat vastupanu ja pilli kõla, kuid iga komplekt on siiski mõeldud klassikalise kitarri ehituse jaoks. Praktiline valik: klassikalisele kitarrile vali nailonkeelte komplekt ning alusta tavalisest pingest, kui sul pole konkreetset põhjust pehmemat või tugevamat tunnet eelistada.
Teraskeeled
Akustilise kitarri teraskeelte komplektis on tavaliselt terassüdamikuga keeled; kõrgemad keeled on enamasti paljast terasest ning bassikeeltel on südamiku ümber metallmähis. Levinud mähisematerjalid on pronks ja fosforpronks. Kerge komplekti näide on .012–.053 tolli, kus arvud tähistavad komplekti kõige peenema ja jämedama keele mõõtu.
Pronksmähisega komplekt annab tavaliselt selge, helge kõla, fosforpronksmähisega komplekti kõla võib tunduda soojem ja täidlasem. Tunne sõltub ka keelte jämedusest: teras on sõrmede all nailonist jäigem ning sama mõõduga komplekt võib eri pillidel erinevalt mõjuda. Teraskeeled sobivad akustilisele kitarrile, mitte klassikalisele kitarrile.
| Keeletüüp | Sobiv instrument | Tunne sõrmede all |
|---|---|---|
| Nailonkeeled, nailonist kõrgkeeled ja mähitud bassikeeled | Klassikaline kitarr | Pehmem ja järeleandvam |
| Pronksmähisega teraskeeled | Akustiline kitarr | Jäigem kui nailon; tuntav sõrmevajutus |
| Fosforpronksmähisega teraskeeled | Akustiline kitarr | Jäigem kui nailon; kindel ja pingul tunne |
Akustilise kitarri komplekti valides kontrolli, et pakendil oleks märgitud sobivus akustilisele pillile, ning võrdle seejärel mähise materjali ja komplekti mõõtu. Näiteks .012–.053 on kerge teraskeelte komplekti mõõduvahemik.
Elektrikitarri keeled
Elektrikitarri keeled on terasest ning nende komplektid on tavaliselt kergema jämedusega kui akustilise kitarri teraskeelte komplektid. Levinud kerge elektrikitarri komplekti näide on .009–.042 tolli; ümber keerdunud keeltel kasutatakse sageli nikeldatud terasmähist. Terassüdamik võimaldab magnetilisel helipeal keele võnkumist tuvastada ja muuta selle elektrisignaaliks.
Kergem komplekt tundub sõrmede all painduvam ning noote on lihtsam vajutada ja painutada. Akustilise kitarri teraskeeled on sageli jämedamad ja annavad ilma võimenduseta tugevama akustilise kõla; elektrikitarri keelte kõla kujundavad lisaks keelele magnetilised helipead ja võimendi. Nikeldatud mähisega komplekt on tavaline valik, kuid saada on ka teistsuguse mähise ja jämedusega variante.
Vali komplekt, mille pakendil on nimetatud elektrikitarri sobivus, ning arvesta, kas eelistad peenema komplekti hõlpsamat painutamist või paksemate keelte kindlamat vastupanu. Akustilisele kitarrile mõeldud komplekt ei ole vaikimisi elektrikitarri komplekt, isegi kui mõlemad sisaldavad terasest keeli. Praktiliselt sobib .009–.042 hästi kergema tunde otsijale, samas kui akustilise pilli jaoks vali sellele instrumendile märgitud pronks- või fosforpronksmähisega teraskeelte komplekt.
Keelte nimed ja numbrid
Kuuekeelse kitarri keeli kirjeldatakse nii järjekorranumbri kui ka noodinime järgi. Nooditähis näitab helikõrgust, mõõdutähis aga keele läbimõõtu. Need märgid võivad esineda koos keelte komplekti pakendil või häälestusjuhendis, kuid tähistavad eri omadusi. Järgnevalt saab siduda tavahäälestuse noodid keelte järjekorraga ja mõista, mida läbimõõt mängija sõrmede jaoks tähendab.
Kuue keele nimed
Tavahäälestuse keelte numeratsioon lähtub peensusest, kuid allolev loend liigub jämedamast keelest peenema poole. Noodi järel olev oktav number eristab sama tähenimega helikõrgusi.
- 6. keel on E2 ehk madal mi; tavahäälestuses on see kõige jämedam. Seda nimetatakse kuuendaks keeleks ka siis, kui keeli vaadeldakse jämedamast peenemani.
- 5. keel on A2 ehk la; selle number ja nooditähis aitavad häälestusjuhendis eristada seda kuuendast keelest, kuigi mõlemad kuuluvad jämedamate keelte hulka.
- 4. keel on D3 ehk re. Nooditähe järel olev 3 märgib oktavit ning hoiab selle helikõrguse lahus sama tähenimega D-nootidest teistes oktavites.
- 3. keel on G3 ehk sol; see asub loendis D3 ja B3 vahel ning selle järjekorranumber jääb samaks sõltumata sellest, kuidas keeli loendisse kirjutatakse.
- 2. keel on B3 ehk si; number 2 tähistab keele järjekohta, B3 aga konkreetset nooti tavahäälestuses, mistõttu märgid täidavad eri ülesannet.
- 1. keel on E4 ehk kõrge mi; see on kuuest keelest peenim, kuigi E-tähega märgitakse ka kuuenda keele madalat nooti E2.
Nummerdus algab kõige peenemast: 1 on peenim ja 6 jämedaim. Nii saab keele numbrit ja noodi tähist vaadata eraldi.
Mis on jämedus
Jämedus ehk kitarri keelte läbimõõt näitab, kui paks on üks keel. Seda märgitakse tavaliselt tuhandiktollides: näiteks tähis .010 tähendab 0,010 tolli ehk ligikaudu 0,254 millimeetrit, .012 aga 0,012 tolli ehk umbes 0,305 millimeetrit. Väiksem arv tähistab peenemat ja suurem arv jämedamat keelt. Komplekti mõõdutähiste lugemisel tasub vaadata konkreetse keele numbrit, sest ühe komplekti eri keeled pole sama läbimõõduga.
Võrreldes sama tüüpi ja konstruktsiooniga keeli samal kitarril ning samas häälestuses, kõlab jämedam keel üldjuhul täidlasemalt. Selle vajutamiseks läheb sõrmedel tavaliselt rohkem jõudu vaja kui peenema keele puhul. Peenem keel võib tunduda kergemini vajutatav, samas kui jämedama surve võib sõrmed kiiremini väsitada, eriti pikkade akordiharjutuste ajal. Tegelik mängutunne sõltub ka keele pingest, kitarri seadistusest ja mängija käest, seega ei määra läbimõõt üksi mugavust.
Kitarri keelte jämeduse valikul tasub kõrvutada mõõdutähist ja enda mängumugavust: näiteks .010 ja .012 erinevad läbimõõdult 0,002 tolli ehk umbes 0,051 millimeetrit. See väike mõõduvahe võib olla sõrme all tuntav ning muuta nii vajutamise tugevust kui ka kõla täidlust. Sobiv mõõt on selline, mille puhul püsib soovitud kõla ja mängija saab noote mugavalt vajutada.
Keelte vahetamine
Kitarri keelte vahetamine hoiab pilli kõla selge ja mängimise mugavana. Vahetamise sagedus sõltub sellest, kui tihti mängid ja millistes tingimustes pilli hoiad. Enne töö alustamist pane valmis uued, kitarrile sobivad keeled ja häälestaja. Rahulikult, üks keel korraga tegutsedes saad pilli pärast vahetust hõlpsamalt uuesti häälestada.
Millal vahetada
Keelte seisukorda tasub kontrollida regulaarselt, mitte ainult siis, kui keel katkeb. Need märgid aitavad otsustada, millal kitarri keeli vahetada.
- Kõla on muutunud tuhmiks ja kaotanud selguse, kuigi kitarr on õigesti häälestatud; kulunud keeled ei pruugi enam sama kirkalt kõlada.
- Keel ei püsi häälestuses või kõlab pärast häälestamist kiiresti valesti; esmalt kontrolli, kas keel on korralikult kinnitatud ja kas häälestaja töötab.
- Metallkeele pinnal on näha roostet või tumedaid kahjustunud kohti; korrosioon muudab keele pinna ebaühtlaseks ja võib sõrmede all ebamugav tunduda.
- Sõrmlaua kohal, eriti sagedasti kasutatavate astmete juures, paistavad keelel lamedad kulumiskohad; need tekivad korduvast kokkupuutest astmetraadiga.
- Regulaarsel mängimisel on tavaline vahetusvälp umbes üks kuni kolm kuud; harva mängides võib keeli vahetada harvem, higiste käte korral sagedamini.
Üks kulumis- või kõlamuutuse märk võib olla piisav põhjus vahetuseks. Pärast mängimist käte puhtana hoidmine ja keelte kuivatamine aitab kulumist aeglustada.
Kuidas uusi keeli peale panna
Uute keelte paigaldamisel järgi pilli silla ja häälestusmehhanismi ehitust, sest kinnitusviisid erinevad. Vaheta keeled ükshaaval, et hoida kaelal pinge ühtlasena.
- Keera häälestusmehhanismi abil vana keel lõdvaks, kuni pinge kaob, ja eemalda see seejärel häälestusposti küljest; ära tõmba pingul keelt jõuga lahti.
- Vabasta teine ots vastavalt silla tüübile: klassikalisel kitarril haruta lahti sidumissõlm, teraskeeltega akustilisel kitarril eemalda vajadusel sillatapp.
- Kinnita uus keel silla külge sobival viisil. Sidumissillal jäta sõlm kindlalt paigale, sillatapi puhul jälgi, et kuuliots jääks tapi alla lukku.
- Vii keel häälestusposti avast läbi ja jäta kerimiseks piisavalt lõtku. Liigne lõtk tekitab korratuid keerdusid, liiga lühike ots võib aga lahti libiseda.
- Keera keelt nii, et pöörded jääksid häälestuspostil korrapäraselt kõrvuti ega ristuks. Kerimise suund sõltub häälestusmehhanismi asukohast, seega vaata, kuhu post pööramisel liigub.
- Keera keel esmalt sõrmedega pingule ja häälesta seejärel häälestajaga õige noodini. Kontrolli, et keel toetuks sadulale ning oleks postil kindlalt kinni.
- Tõmba keelt sõrmedega õrnalt keskosast ülespoole, mitte järsult, ja häälesta uuesti. Korda ettevaatlikult ning veendu lõpuks, et silla- ja postikinnitus ei nihku.
Kui konstruktsioon erineb, järgi pilli tootja paigaldusjuhist. Ühtlane kerimine ja kindel kinnitus vähendavad libisemist ning aitavad keelel püsida häälestuses.
Esimesed päevad uute keeltega
Uued keeled vajavad enne stabiilselt häälestuses püsimist veidi aega. Esimestel mängukordadel võib heli langeda soovitud noodist madalamaks, sest keel venib pingutuse all ja kinnitused kohanduvad koormusega.
Nailonkeeled venivad tavaliselt mitme päeva jooksul, mistõttu tuleb neid alguses korduvalt häälestada, näiteks enne mängimist ja mängukorra ajal. See on eriti märgatav pärast paigaldamist ning ei tähenda iseenesest, et keel oleks vigane. Teraskeeled stabiliseeruvad üldjuhul kiiremini: sageli piisab esimestest tundidest või mõnest mängukorrast, kuigi täpne aeg sõltub keelest ja paigaldusest.
Arvesta nailonkeelte puhul mõne päevaga ja teraskeelte puhul lühema kohanemisajaga. Kui keel ka pärast seda järjepidevalt häälestusest langeb, kontrolli uuesti selle kinnitust sillal ja häälestuspostil.
Küsimused kitarri keelte kohta
Kitarri keelte kasutamisel tekib sageli küsimusi komplekti vahetamise, uute keelte häälestumise ja jämeduse sobivuse kohta.
Kas kõik keeled tuleb korraga vahetada?
Tavaliselt on mõistlik vahetada kogu keelte komplekt korraga. Kulunud keeled kõlavad sageli tuhmimalt kui uued, mistõttu segakomplekt võib anda ebaühtlase kõla; vanad keeled võivad ka häälestust halvemini hoida. Kui üks keel katkeb vahetult pärast komplekti vahetamist, võib asendada ainult selle, kuid kaua kasutatud komplekti puhul on ühtlasem tulemus terve komplektiga. Paigaldamisel ei eemaldata kõiki keeli korraga: vaheta need ükshaaval, et vältida kitarri pinge järsku muutumist.
Miks uus keel läheb pidevalt viltu?
Uus keel läheb sageli häälestusest madalamaks, sest see venib pinge all paika. Kitarri keelte vahetamise järel tuleb keelt seepärast mitu korda uuesti häälestada. Teraskeeled stabiliseeruvad tavaliselt kiiremini, sageli mõne tunni kuni paari päevaga; nailonkeeled võivad vajada mitut päeva, enne kui kõrgus püsivamaks jääb. Kontrolli ka, et keel oleks korralikult silla külge kinnitatud ja häälestusvõlli ümber kindlalt keritud. Kui keel langeb ka pärast stabiliseerumist järsult madalaks, vaata kinnitused uuesti üle.
Kas jämedamad keeled on paremad?
Jämedamad keeled pole alati paremad: need võivad anda täidlasema kõla, kuid nõuavad suuremat vajutusjõudu. Peenemad keeled tunduvad kergemad sõrmitseda ja painutada, ent nende kõla võib olla õhem ning liiga tugev mäng võib neid kergemini noodist välja viia. Akustilise kitarri kerge komplekti näiteks sobib mõõt .012–.053 tolli; see on paljudele mängijatele tasakaal kõla ja mängumugavuse vahel. Elektrikitarril kasutatakse tavaliselt kergemaid komplekte, näiteks .009–.042 tolli. Sobiv mõõt sõltub mängustiilist ja soovitud tundest.
