Jaanuaris 2011 jõustus määrus, millega hakkab kehtima uus põhikooli ja gümnaasiumi õppekava. Ainevaldkond “Kunstiained” sisaldab muuhulgas ka kohustust hakata III kooliastmes (7.-9. kl) õpetama akustilise kitarri akordimängu võtteid. Kitarri on selles dokumendis mainitud nii õppetegevuste, õpitulemuste kui ka õppekeskkonna all.

Et õppekava loojate head kavatsused teoks teha ja ka muusikatundide osas üks samm meile eeskujuks olevate riikide suunas astuda, ongi mitmete osapoolte koostöös (eesotsas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Kitarrikool OÜ) teoks saamas projekt “Koolikitarr”. See projekt hõlmab kõike, mida on vaja, et kitarriõppega algust teha:

  1. Täiendkoolitust tegutsevatele muusikaõpetajatele. 50 esimest saavad mahuka koolituse tasuta.
  2. Koolitust õppekava raames alles EMTA-s õppivatele muusikaõpetajatele
  3. Uusi õppematerjale nii õpilastele kui õpetajatele (uus õpik, tasuta netikursus Kitarrikool.ee lehel)
  4. Kitarrikomplekte koolidele (eksperdi valitud kitarrimudelitest koosnev pillikomplekt koolidele)

Selleks, et kõik õnnestuks, peab koostöö kooli, õpetajate, koolitajate ja omavalitsuste vahel hästi laabuma. Oluline on, et info leviks piisava kiirusega, sest ühildada tuleb nii õppe- kui eelarveprotsess, rääkimata kooliaasta kalendrist ja inimeste isiklikest kalendritest. Põhiline infokogum on siin veebis olemas ja seda tekib projekti edenedes juurde. Samuti teeb projektimeeskond teavitustööd, kohtudes erinevate osapooltega.

Miks seda kõike teha? Siin on välja toodud osa projekti oodatavatest tulemustest lähemas perspektiivis. Lisaks tuleb vaadata asja ka laiemalt:

  1. Kitarr on jätkuvalt läänemaailma populaarseim muusikainstrument (üle 37 miljoni Google’i otsingu kuus. Järgmisel kohal on klaver alles 16 miljoni otsinguga. Teemast lähemalt.) Kui tulla Eesti juurde, siis Kitarrikool.ee netikooli on end õpilaseks registreerinud üle 6500 eestlase. Samas on muusikakoolides vaid ligi 750 kitarriõpilast ning järjekorrad pikad. Järeldus – nõudlus on suur ja seda on mitmel tasemel märgatud. Nüüd ka seadusloome tasemel – uus (ja juba kehtiv!) õppekava on selle väljendus.
  2. Nn “vene kool” muusikahariduses on aastaid tähendanud seda, et valitakse välja andekamad, tehakse nendega meeletut tööd ja püramiidi ülejäänud astmeid käsitletakse kui jääkprodukte. Kes meist poleks kuulnud, et üht või teist inimest peeti muusikatunnis andetuks ja ta korrutab seda pärast terve elu, kuigi see pole tõsi. Lihtsal tasemel pilli mängima õpivad kõik, seda tõestame Kitarrikooli kursustel iga päev juba üle kümne aasta. Anname inimestele võimaluse. Asi pole ju kitarris, läbi aegade on olnud moes erinevad pillid. Põhimõte on, et kooliajal omandatakse vähesel määral erinevaid spordi-, kunsti- ja käsitöötehnikaid, ja kuigi kõigist ei saa proffe, sirguvad ka tulevased elukutselised just koolidest.
  3. Huviharidusel on ka oluline sotsiaalne roll. Paljudes piirkondades on noortel vähe valikuid, millega pärast kooli tegeleda. Antud juhul tuleb uues õppekavas peale järjekordse kohustuse näha ka võimalust muuta lihtsate vahenditega oma sootsiumi elu huvitavamaks. Kitarrikooli kursused käisid aastaid mööda Eestit ringi ja igal pool tekkis koolibände nagu seeni. Tulemused on kiiresti nähtavad, erinevalt näiteks mõne suure taristuprojekti läbiviimisest.

Kel on mõtteid või küsimusi, siis siinne kommentaariruum on selleks mõeldud, aga ideed ja ettepanekud (samuti küsimused) on oodatud ka e-kirja teel (kristo@kitarrikool.ee) või telefonitsi (5032714).

Kõige lihtsam viis asjaga algust teha, oleks oma muusikaõpetajatega rääkida ning soovitada neile täienduskoolitust. Rohkem infot õpetajale leidub siin.

 

 

Be Sociable, Share!
  • Twitter
  • Facebook
  • email
  • LinkedIn

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *